Koondame riigihanked ühte kohta

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 2251,39%61 666,86
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 2251,39%61 666,86
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Kaitseministeerium vajab võimalust koondada oma hanked ühte kohta, kirjutab kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe (IRL).

Kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe.
Foto: Väinu Rozental

Kui kaitseminister tahaks täna saada kiiret ülevaadet riigikaitsehangete seisust, siis peaks ta tegema hulga telefonikõnesid. Kaitsevaldkonna hankijad on laiali eri asutustes ja kogu valitsemisalas puudub üks konkreetne inimene, kes vastutaks selle valdkonna eest ja kellele minister saaks helistada.

Eesti riigiasutustest on kaitseministeerium koos oma valitsemisalaga tervikuna üks suuremaid hankijaid. Me teeme aastas 300–400 hankeprojekti aastas ehk sisuliselt ühe riigihanke päevas. Meie kaitseotstarbelise erivarustuse hangete aastaeelarve on viimase viie aastaga kahekordistunud, jõuab tänavu 128 miljoni euroni ja järgmisel aastal juba 138 miljonini. Tulevikus kasvab see veelgi. Samas projektide elluviijate arv on jäänud samasse suurusjärku.

Piir tuleb ette

Iga järgmine suurem hange on intellektuaalselt ja tehniliselt keerulisem – majandussõidukite hanget ei anna võrrelda miinijahtijate sonarite ja juhtimissüsteemide kaasajastamise hankega. Kust tuleb inimkapital, kes suudab nii keerulisi süsteeme hankida ja neid elutsükli jooksul hoida elus?

Ma ei arva, et suurenevate töömahtude jaoks on alati ja tingimata vajalik juurde palgata uusi töökäsi. Arvestades riigi üldist tööjõulise elanikkonna vähenemist nähtavas tulevikus ei ole see ka lihtsalt jätkusuutlik. Järelikult on vaja kasvatada süsteemi toimimise tõhusust. Vanaviisi jätkates on võimalik teatud maani parandades mingil määral enda administreerimist korrastada, kuid ühel hetkel tuleb igas süsteemis ette piir, kust üle hüppamiseks on tarvis põhimõtteliselt muuta süsteemi arhitektuuri.

Oleme põhjalikult analüüsinud, kuidas oleks kõige otstarbekam kaitseinvesteeringute valdkonda muuta tõhusamaks. Praeguseks on jäänud sõelale variant, kus omavahel ühendatakse kogu valitsemisala hanketegevus, samuti taristu ehitus ning haldus. Selleks luuakse alates 2017. aasta algusest kaitseministeeriumi haldusalasse uus hallatav riigiasutus – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sinna on plaanis kokku ühendada ligi 150 inimest, kes keskselt hakkavad korraldama ligi poole riigikaitse-eelarve sihipärast kasutamist.

Kaitsevägi saab keskenduda oma ülesannetele

Sarnaselt konsolideeritakse funktsioone ka Eesti teistes ministeeriumides ja on juba tehtud meie naaberriikide riigikaitsesüsteemides, näiteks Rootsis, Norras, Taanis ja Lätis.

Muuhulgas võimaldab see muudatus vabastada kaitseväe mitte-sõjalistest ülesannetest nagu hanke- või ehitustegevus. Kaitseväelased saavad keskenduda sõjalistele ülesannetele, mitte riigihangete läbiviimisele.

Juhtimisstruktuur korrastub, oskusteave koondub ühte kohta, projektid saavad hallatud terviklikult ja valdkonnale tekib üks vastutav nägu. Pikemas plaanis tekib ka kokkuhoid, mida saab kulutada suurema koguse laskemoona või püssitorude hankimiseks. Nii tagame, et kaitsevaldkond on ka tulevikus valmis hästi kasutama meile usaldatud raha.

Koondame riigihanked ühte kohta

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised